Raamat jõudiski trükokojast! Tervelt üks päev enne esitluspidu!
Tartu. 22.05.2025.
Ainult üks kord elus saab toimuda mu kõige esimene raamatu esitlus, ööbikute laksutamise saatel! Ja milline rokenroll sellest välja tuli!
Kui hakkasin seda raamatut kirjutama, siis ei osanud ma ette kujutada, et juba lõhnavas mais istume ümber lõkke, nautime imelisi suupisteid, lööme klaase kokku ja tähistame ”Ekstaasi leidmise” ilmumist!
Ma olen nii tänulik, et tulite tegite selle õhtu nii meeleolukaks ja meeldejäävaks.
Foto: Ingrid Saare
*****
Tallinn. 23.05.2025.
Süda laulab ja on täis tänulikkust Teile, armsad sõbrad, teekaaslased, et tulite tähistama mu raamatu ilmumist, hoolimata sellest, et mõnesid teist kolmkümmend aastat näinudki polnud, me Kalamaja aeda kui puudel laulsid musträstad ja lubatud vihm meid millegipärast säästis.
Fotod: Kadi Berlokko
*****
Rapla. 25.05.2025
Esitlusele Rapla kultuurikeskuses, noorpõlveradadel, tuli kohale hulk raamatus esinevaid tegelasi-rokkstaare! Tänan südamest, et leidsite oma kallist pühapäevast aega minu seltsis veeta!
Mulle väga meeldib see raamatuesitluste-asi!
*****
Ma ei oleks elusees osanud arvata, et rääkimata lood nii palju kaaluda võivad! Nüüd, kui raamat maailma lennutatud, on küll tunne, justkui oleks suure matkaseljakoti mütaki! seljast maha pannud.
Alates sellest, kui 27 aastat tagasi, peale elumuutvat Ibiza-avastusretke, too reisikiri minust Ekspressi veergudele paiskus ja 5 aastat hiljem ka lõpuks “Segikammind reisipäeviku” kaante vahele sai, on mu hinges ikka kripeldanud väikene igatsus kunagi selle loo eellugu jutustada: “Ahh! Sellel Ibiza-rännakul on ju ometi nii mahlakas eellugu… Ilma selleta jääb kõik justkui poolikuks…”
Siis aga oli elu paar aatakümmet järjest nii hull hing-paelaga-kaelas-küte.
Emaduse Elutöö ja muu rokenroll – et kirjutamisest olen vaid unistada saanud.
Nii umbes kord päevas.
Niipea kui elu mulle need paar vaba kuud kinkis – haarasin kohe võimalusest ja nautisin Hullkirjaniku põlve, ekstaatiliselt!
“Ekstaasi leidmise” lõpuosaks ongi seesama Ibiza reisikiri. Aga selle vahega, et toona kirjutas neid ridu noor neiu, kes polnud veel kunagi elus armastuse-laadset tunnet tunda saanud. Nüüd aga töötas neid reisipäevikuid läbi ja pani raamatuks kokku naine, kes on.
Suurem osa raamatust kirjeldab sellele rännakule eelnevat aega ja läbielamisi. 90ndatel noored olnud lugejad on mulle öelnud, et on lugedes tundnud, nagu oleks see raamat nende elust kirjutatud olnud.
See on esimene osa üheksast raamatust koosnevast Kalevitütre-sarjast. Kaheksa jutustamist soovivat lugu on end mu seest välja pressimas.
Suvi on vabaduse, ringilendlemise ja metsikus looduses metsistudes patareide laadimise aeg… Sügisel saabub taas kirjutamise aeg.
Tänan südamest kõiki, kes selle raamatu ilmumise ja need hinge liigutavad esitlused võimalikuks tegid!
Mu legendaarset kirjastajat Madli Zobel’it / kirjastusest MadLiTerature, kellega me suvel Epu sünnipäeval kohtudes teineteise hulluse ära tundsime ning kellega üheskoos edasi rühkida loodan. Toimetajaid, kujundajaid, proovilugejaid – mitu kuud usinalt tegutsemas.
Epp Petronet- lahkete sõnadega raamatule hoogu andmas.
Loomulikult mu armsaid sõpru, kes raamatu esitlustel päeva päästsid – Ingrid, Andrei, Karin, Madli, Viva, Merje, Märt, Rika, Gaida – ilma kelleta oleks kõik palju kaootilisem välja kukkunud, siis kui mul kõigil kolmel päeval täpselt tund aega puudu jäi, et organiseerimisega rahulikult valmis jõudnud oleks. Emajõe parvsauna leilipere, viimastel kuudel tööprotsessi käigus viskleva autori küsimustele vastuseks regulaarselt ja kannatlikult oma arvamust avaldamas. Irina ja Elo usinaid inglinäpukesi rikkalikkude ja värvikirevate pidulaudade eest! Tartu Ülikooli Kohviku kondiitrit linna parima kringli eest. Teid, armsad sõbrad, kes te kohale tulite, hoolimata sellest, et me mõnedega teist aastakümneid kohtunudki polnud.
Ja loomulikult teid, armsad lugejad!
*****
